Väsinud. Vot.
Everfade-i proov üle pika aja. Kõik on kergelt roostes. Aga hakkab looma. Kui selle Viljandi esinemisega ühele poole saame, üritame uut materjali ka jõudsalt looma hakata. Sinnamaani aga kordame vana ja lihvime natuke.

Avastasin, et olen oma lavaolekut kergelt muutma hakanud. Kunagisest "mõnusast väänlevast pokust" (vahepeal ikka naeran selle väljendi peale) pole suurt midagi enam alles. Aga eks seda saab igaüks ise juba hinnata.

Nüüd peaks kiirelt endale mingit söögipoolist leidma ja siis füüsika lainele maabuma. Muidu lähen neljapäev väga nukraks.

Parema meelega kobiks magama ära või loeks midagi, mis ei sisaldaks endas füüsikat ja/või sellega seotud mõisteid, kuid mis seal ikka. Saab hakkama.

Uue soenguga harjun ka juba vaikselt. Rein küll ütles, et ma näen kaelaräti ja oma punavalgetriibulise pluusiga välja nagu Prantsuse homo, kuid see selleks. Naljakas oli.

Omamoodi tunne on bassi pealt higipiisku pühkida lugude vahel. Sellega võib täitsa ära harjuda.

Elu on ilus.