Pole ammu siin midagi muutnud ega koodis ringi tuhninud. Väga pole aega olnud. Viimasel ajal nii palju asjatamist.

Uue soengu sain ka. Kui nüüd natuke juuksed kasvavad, siis on väga hea. Praegu näeb natuke kohmakas välja, kuid see on pea iga uue lõikusega nii.

Homne päev on hetkel füüsika, jaapani keele ja bändiprooviga täidetud. Kui vaja, hüppan töö juurest ka läbi ning nii saabki teisipäevaga ühele poole.

Tahaks paari hingetõmbepausi ning ehk Ursulaga kõige selle keskel natuke aega koos veeta. Kuid eks näis, kuidas läheb.

Siiski, tuleb ennast kokku võtta ja hakkama saada. Füüsika pressib peale ning seekord tahaks ühele poole saada selle ainega.

Väike kiusatus küll on koolist ära tulla ning tööle keskenduda, kuid pikemas perspektiivis ei tasuks see ära, nii et pigem üritan suureks saada ja kohusetunnet arendada. Siiamaani on täitsa edukalt välja tulnud, eriti arvestades seda, et suutsin terve suve tööl käia. Erandiks siis mu elu esimene ametlik puhkus, mis läks Everfade'ga tuuritamise peale. Aeg läheb märkamatult kiiresti, kui tegevust jagub. See on aga ainult hea.

Väike nostalgialaine ka. Leidsin arvutist ühe vana pildi üles. Kui ma ei eksi, olin siis 17.


Olid ajad.

Huvitav on ka kuulata inimeste arvamusi minu välimusega eksperimenteerimise kohta. Seinast seina tagasisidet on tulnud. Mõned leiavad, et ma peaksin uuesti loomuliku oleku juurde tagasi pöörduma. Selle jaoks on aga vara veel. Võib-olla mõne aasta pärast. Kui ma just väga sürriks kätte ära ei lähe.
Vähemalt ei hakka mul igav ega tüdine iseendast ära.

Tänane "juuksuriskäik" (suured tänud Leilile, kes ikka leiab aega ja viitsimist minu ja Reinu väljanägemise eest hoolitseda) oli ka kuidagi väga hetkeajendil. Aga ma olen üsna rahul. Hetkel on harjumatu olla, sest patsid lasin ära võtta, kuid nendega oli ikka tükk jändamist. Kergem olla kohe kuidagi.

Aga jah, aitab heietamisest. Viimane aeg magama minna. Homme asjatamist täis päev ees.