What could possibly go wrong?

Nonii. Pühapäev on lõpukorral ja viimane aeg väike tagasivaade teha.

Reede oli omamoodi. Alustasin sellega, et läksin Kertu juurde, kus ta väike õde sünnipäeva pidas. Noorus on hukas, sest hetkel, kui ma uksest sisse astusin, mainis mingi noorema generatsiooni meestesoo esinedaja midagi seoses stripp-pokkeriga. Vähemalt sai naerda.

Siis leidsime, et oleme selle seltskonna jaoks liiga vanad ja liiga ägedad ning liikusime Ursula klassiõe juurde. Seal oli üsna bueno õhkkond ning jõudsime poest ka läbi hüpata ning natuke joogipoolist täiendada. Mingi hetk tekkis tunne, et peaks edasi liikuma. Siis asusime Sandri poole teele. Ursula tuli poolele teele kaasa ja siis läks koju ära ning me trippisime Kertuga edasi.

Sandri juures oli päris tore seltskond ees juba: Sander, Moll, Juss, Lauri, Toots ja Marko. Sai siis seal natuke õlletatud ja meestejuttu aetud ning peale seda oli tarvis jälle edasi liikuda.

Algselt viis tee raekoja platsi, kus seltskond erinevatel põhjustel killustus. Me liikusime Jussi ja Lauriga edasi lauluväljaku poole. Tee peal oli vaja muidugi Krooksust läbi hüpata, tuttavatele tere öelda ning siis edasi minna.

Sünnipäev oli ka tore. Tuttavaid oli päris mitmest seltskonnast ning õhtu lõpuosa möödus seal. Siis mingi hetk tekkis tunne, et peaks koju liikuma. Õnneks olid kõrvaklapid kaasas, sest muidu oleks see isegi pikk teekond veel pikemana tundunud.

Lõpuks sain koju ning kuskil viiest hommikul magama ka.

Varahommikul (10 või 11 või 12) helistas Leili, kutsus Animefestile. Ma polnud väga sinnaminekuseisus. Magasin edasi. Kolmeni.

Siis käisin Ahjal, korjasin naised peale ja tagasi Tartusse, Jaak Joala laulude kontserti kuulama. See oli üllatavalt hea. Peale seda mängisin natuke veel taksojuhti ning jätkuva peavalu tõttu liikusin koju, kus vahelduva eduga magama jäin.

Kella ühe paiku helistas Triin. Siis läksin käisin temaga jalutamas ning pärast tšillisime minu juures ning jõime teed ja ajasime juttu. Triinu õde näeb välja nagu Charles Manson. MyHeritage ütles nii. Või vähemalt nägi. Aga see selleks.

Siis mingi hetk läks ta koju ära ning ma kobisin magama ära.

Pühapäeva hommik oli tunduvalt parem ja asjalikum kui laupäev ning lisaks kohvitamisele käisin lõhkusin sauna jaoks natuke puid. Peale seda tekkis ikka päris mehine tunne.

Siis hiljem laekus Stennu koju. Sai saunas käidud ja meestejuttu aetud.

Hiljem võttis Tõnis ühendust, kutsus skeitparki. Mis seal ikka, uisud kaasa ja minek. Sõitmise poolest väga tore polnud, kuid seltskonna poolest oli ikka kõrgem pilotaaž.

Siis käisin korjasin Merka peale, sest ta tahtis minu juurde Tekkenit mängima tulla mingi rahvaga. Ja siis jändasin veel natuke arvutiga.

Kuskil pool seitse hakkasin proovi poole liikuma. Just siis laekusid Leili ja co. Käisin korjasin Kertu peale ja sõitsime proovi.

Proov oli hea, tegime taaskord ilusat muusikat. Planeerisime natuke laupäevast Valga üritust ning natuke varem lõpetasime ära, sest mõned härrased tahtsid Viljandisse jõuda. Aga see oli norm, sest kõik olid kergelt väsinud.

Ja nüüd olen kodus ja räägin inimestega natuke veel ja planeerin magamaminekut.

Ahjaa, testisin Stevega veebkämmi ja mikrofoni ka ära. Polegi ammu näinud teda, sest ta ei taha väga Tallinnast koju tulla. Võib-olla lähen 4. talle külla ka, kuid seda veel vaatab.

Kusjuures, Vistaga harjub üllatavalt kiiresti ning siiamaani pole mingeid jamasid olnud. Samas, ma pole saanud ka väga siin midagi teha, kuid eks homme õhtul näeb.

Ongi vist kõik.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina olen Mehine, mitte sina. :P
Ja miks Steve koju ei taha tulla? O_o

ütles ...

Pff. D:

Ja ta tahab ikka, kuid pole ammu jõudnud lihtsalt. (: