Twitteri võidukäik
Kolisin otsapidi Twitterisse üle. Üritan aeg-ajalt ka siia midagi kirjutada, kuid eks näis, kuidas see õnnestub.
Que pasa, quacamole?
Jälle on tükk aega mööda läinud viimasest kirjatükist. Aga samas, nii tegus on olnud, et jube kohe.
Noortebändi finaal oli mõnus. Tegime päris kõva show'd ning mina jäin laiviga ikka väga rahule. Žürii meid küll tunnustada ei tahtnud, kuid mis seal ikka. Konkursid ongi kurjast. Peaks nendega piiri ka pidama nüüdsest.
Bändiasjandus läheb edukalt, peale pisikest paigaltammumist tunnen, et väike areng on toimunud ja jätkuvalt toimunud. Väikesed asjad, mis silma jäävad. Detailidesse ei hakka laskuma.
Homme toimub Rock Up The Stage. Loodetavasti annab Tartu Kultuuritehase AKA Pärmivabriku lava piisavalt liikumisruumi, siis saame ka korralikku liikumist teha ning loodetavasti on ka publik mõnus. Aga eks see kõik selgub täpsemalt homme juba.
Sotsiaalne elu on kirev. Mõned väljakutsed, mõned pettumised. Tavaline värk, mitte midagi mainimisväärset. Kevad lööb küll vahepeal välja, kuid selle saab üsna edukalt alla surutud. Kindel maailmapilt ning kaine mõistus on jätkuvalt teemale ning tänu sellele pole eriti keeruline ennast inimlikuna hoida. Vahepeal on küll pisut kahju kõigest sellest, millest ma oma eluviisi säilitades ilma võin jääda, kuid samas, mul on praegu hea ja mugav. Milleks seda muuta?
Ühest küljest on tunda, et piisavalt aega on möödas ning vaikselt läheneb uus muutumisteetapp. Ootan juba huviga, mis seekord saama hakkab.
Ahjaa, hakkasin kirjutama jälle. Laulusõnu pluss paar sõprade-sõbrannade abistamisevärki. Pole küll eriti ühiskonnasõbralik, sest igaüks peaks ise oma kohustustega hakkama saama, kuid kõik pole sündinud kirjanikena. Üritan siiski rõhuda pigem sellele, et avardan nende silmaringi, annan vihjeid. Kuid kui see ei tööta, ei jäta neid siiski hätta. Põhimõtte pärast juba. Ja selleks, et ühiskonnakorraldust naeruvääristada. Eks näis, mis sealt tuleb. Põhiline on siiski see, et proovisin üle pika-pika aja jälle midagi kirja saada ning tulemus ei olnud kõige halvem. Potentsiaali on, nõuab lihtsalt harjutamist. Inglise keel on jätkuvalt teemas. Loodetavasti see aja jooksul ei unune. Õnneks on hetkel piisavalt praktiseerimist ning kui sulega paremini läbi hakkan saama, siis praktikahulk ainult suureneb. Eesti keelega võiks ka areneda. Häbi öelda, et võõrkeel on paremas seisus kui emakeel, kuid see on paratamatus.
Vahepeal võtavad võimust mõtted Eestist lahkumisest. Hetkel jäävad need siiski vaid uitmõtete tasandile. See on lausa naeruväärne, mis ümberringi toimub. Hea näide on poliitiline tsirkus, mis jälle otsast peale hakkab. Kas nad kunagi ei väsi?
Kui nüüd ilmad natukene soojemaks läheksid ning tuul pisut õrnemalt puhuks, no siis poleks tegelikult midagi kurta. Õhtused väljasviibimised hakkavad aina tihedamini aset leidma ning sotsiaalelu kirgastuma.
Ilus on tegelikult. Leian jälle ilu sealt, kus tavavaataja seda ei märka. Elutempo ei luba ju. Sattusin täna Ahjale. Selline lõkkeõhtu, kus kedagi ei tea. Mõni hetk võis küll suhtluses täielik "haud" esineda, kuid ma kasutasin juhust ja jälgisin ümbritsevat. Loodus on jätkuvalt teemas. Tartus enam väga midagi sellist pole. Pargid parkideks, kuid Emajõe äär on küll hetkel kalameeste poolt nii üle võetud, et jube kohe.
Mis seal ikka, rohkem polegi täna öelda.
Ahjaa, pervert olen jätkuvalt. Aga nii on ainult hea.
Noortebändi finaal oli mõnus. Tegime päris kõva show'd ning mina jäin laiviga ikka väga rahule. Žürii meid küll tunnustada ei tahtnud, kuid mis seal ikka. Konkursid ongi kurjast. Peaks nendega piiri ka pidama nüüdsest.
Bändiasjandus läheb edukalt, peale pisikest paigaltammumist tunnen, et väike areng on toimunud ja jätkuvalt toimunud. Väikesed asjad, mis silma jäävad. Detailidesse ei hakka laskuma.
Homme toimub Rock Up The Stage. Loodetavasti annab Tartu Kultuuritehase AKA Pärmivabriku lava piisavalt liikumisruumi, siis saame ka korralikku liikumist teha ning loodetavasti on ka publik mõnus. Aga eks see kõik selgub täpsemalt homme juba.
Sotsiaalne elu on kirev. Mõned väljakutsed, mõned pettumised. Tavaline värk, mitte midagi mainimisväärset. Kevad lööb küll vahepeal välja, kuid selle saab üsna edukalt alla surutud. Kindel maailmapilt ning kaine mõistus on jätkuvalt teemale ning tänu sellele pole eriti keeruline ennast inimlikuna hoida. Vahepeal on küll pisut kahju kõigest sellest, millest ma oma eluviisi säilitades ilma võin jääda, kuid samas, mul on praegu hea ja mugav. Milleks seda muuta?
Ühest küljest on tunda, et piisavalt aega on möödas ning vaikselt läheneb uus muutumisteetapp. Ootan juba huviga, mis seekord saama hakkab.
Ahjaa, hakkasin kirjutama jälle. Laulusõnu pluss paar sõprade-sõbrannade abistamisevärki. Pole küll eriti ühiskonnasõbralik, sest igaüks peaks ise oma kohustustega hakkama saama, kuid kõik pole sündinud kirjanikena. Üritan siiski rõhuda pigem sellele, et avardan nende silmaringi, annan vihjeid. Kuid kui see ei tööta, ei jäta neid siiski hätta. Põhimõtte pärast juba. Ja selleks, et ühiskonnakorraldust naeruvääristada. Eks näis, mis sealt tuleb. Põhiline on siiski see, et proovisin üle pika-pika aja jälle midagi kirja saada ning tulemus ei olnud kõige halvem. Potentsiaali on, nõuab lihtsalt harjutamist. Inglise keel on jätkuvalt teemas. Loodetavasti see aja jooksul ei unune. Õnneks on hetkel piisavalt praktiseerimist ning kui sulega paremini läbi hakkan saama, siis praktikahulk ainult suureneb. Eesti keelega võiks ka areneda. Häbi öelda, et võõrkeel on paremas seisus kui emakeel, kuid see on paratamatus.
Vahepeal võtavad võimust mõtted Eestist lahkumisest. Hetkel jäävad need siiski vaid uitmõtete tasandile. See on lausa naeruväärne, mis ümberringi toimub. Hea näide on poliitiline tsirkus, mis jälle otsast peale hakkab. Kas nad kunagi ei väsi?
Kui nüüd ilmad natukene soojemaks läheksid ning tuul pisut õrnemalt puhuks, no siis poleks tegelikult midagi kurta. Õhtused väljasviibimised hakkavad aina tihedamini aset leidma ning sotsiaalelu kirgastuma.
Ilus on tegelikult. Leian jälle ilu sealt, kus tavavaataja seda ei märka. Elutempo ei luba ju. Sattusin täna Ahjale. Selline lõkkeõhtu, kus kedagi ei tea. Mõni hetk võis küll suhtluses täielik "haud" esineda, kuid ma kasutasin juhust ja jälgisin ümbritsevat. Loodus on jätkuvalt teemas. Tartus enam väga midagi sellist pole. Pargid parkideks, kuid Emajõe äär on küll hetkel kalameeste poolt nii üle võetud, et jube kohe.
Mis seal ikka, rohkem polegi täna öelda.
Ahjaa, pervert olen jätkuvalt. Aga nii on ainult hea.
"I'll take whatever you have been smoking"
Pole ammu kirjutanud midagi. Aga see ei tähenda, et midagi poleks toimunud. See, mis mu elus praegu toimub, võtab lihtsalt nii palju aega, nii et siiamaale pole jõudnud.
Jätkuvalt leian, et inimesed on naljakad. Tihti mitte just kõige paremas mõttes. Aga las see olla. Peamine, et minul lõbus on (minu blogi, minu enesekeskne maailmapilt, kthxbye).
Põhirõhk on viimasel ajal bändil ja tööl. Konkreetselt. Mõlemad innustavad. Motiveerivad end rohkem ja rohkem tõestama. Ja see on hea. Eriti siis, kui midagi muud motiveerivat väga ei eksisteeri.
Teised inimesed? Milleks? Iseendale on palju toredam keskenduda. Ja lihtsam. L. annaks mulle hetkel molli lihtsalt. Selle eest, et ma "blogin" üldse. Aga see on tšill. Virisema ma ei kipu. Pigem on see humoorikas lugemine nendele, kes mind vähegi teavad ja tunnevad.
Ega jah, sitt huumor võidab jätkuvalt. Inimesed ei oota midagi, kui teavad sind tüübina, kes kogu aeg lihtsalt nalja teeb ning väga midagi sügavat suust välja ei aja. Nii on lihtsam.
Põhirõhk tagasi tööle. Töö juures on jätkuvalt mõnus õhkkond. Inimesed on head, teevad head nalja. Mul pole just suuremat kogemust tööõhkkondadega, kuid see, kuhu ma praeguseks jõudnud olen, on lihtsalt ülimõnus.
Ja nüüd tagasi bändini.
Üsna palju esinemiseid on päevakorras.
2. aprill, Tallinnas, Rock Cafés Noortebändi finaal.
11. aprill, Valgas, Sound of Alternative.
18. aprill, Tartus, Rock Up The Stage (listi keegi?).
16. mai, Pärnus, mis on veel täpsustamisel.
Ühesõnaga, tegus poolteistkuud.
Loodetavasti võetakse meid hästi vastu.
Kusjuures, me saame aprillis neljaseks! Nii et jah, palju õnne meile.
Ahjaa, üritan varsti natuke oma sandboxi uuendada (loe: layout'i ja kujunduse uuenduse).
Nii et jah, järgmise korrani.
Jätkuvalt leian, et inimesed on naljakad. Tihti mitte just kõige paremas mõttes. Aga las see olla. Peamine, et minul lõbus on (minu blogi, minu enesekeskne maailmapilt, kthxbye).
Põhirõhk on viimasel ajal bändil ja tööl. Konkreetselt. Mõlemad innustavad. Motiveerivad end rohkem ja rohkem tõestama. Ja see on hea. Eriti siis, kui midagi muud motiveerivat väga ei eksisteeri.
Teised inimesed? Milleks? Iseendale on palju toredam keskenduda. Ja lihtsam. L. annaks mulle hetkel molli lihtsalt. Selle eest, et ma "blogin" üldse. Aga see on tšill. Virisema ma ei kipu. Pigem on see humoorikas lugemine nendele, kes mind vähegi teavad ja tunnevad.
Ega jah, sitt huumor võidab jätkuvalt. Inimesed ei oota midagi, kui teavad sind tüübina, kes kogu aeg lihtsalt nalja teeb ning väga midagi sügavat suust välja ei aja. Nii on lihtsam.
Põhirõhk tagasi tööle. Töö juures on jätkuvalt mõnus õhkkond. Inimesed on head, teevad head nalja. Mul pole just suuremat kogemust tööõhkkondadega, kuid see, kuhu ma praeguseks jõudnud olen, on lihtsalt ülimõnus.
Ja nüüd tagasi bändini.
Üsna palju esinemiseid on päevakorras.
2. aprill, Tallinnas, Rock Cafés Noortebändi finaal.
11. aprill, Valgas, Sound of Alternative.
18. aprill, Tartus, Rock Up The Stage (listi keegi?).
16. mai, Pärnus, mis on veel täpsustamisel.
Ühesõnaga, tegus poolteistkuud.
Loodetavasti võetakse meid hästi vastu.
Kusjuures, me saame aprillis neljaseks! Nii et jah, palju õnne meile.
Ahjaa, üritan varsti natuke oma sandboxi uuendada (loe: layout'i ja kujunduse uuenduse).
Nii et jah, järgmise korrani.
Videod
http://www.youtube.com/watch?v=ovQu6mX5Y_U
http://www.youtube.com/watch?v=X3ljbvNAXkw
http://www.youtube.com/watch?v=eI5Hk3vlzv0
http://www.youtube.com/watch?v=X3ljbvNAXkw
http://www.youtube.com/watch?v=eI5Hk3vlzv0
Sport, woo!
Eilne võrkpallimäng annab täna jalalihastes tunda. Aga mõnus on. Pole nii ammu ennast korralikult liigutanud (v.a. esinemised, kuid see pole päris sama). Tuleb endale väike traditsioon tekitada ja igal teisipäevaõhtul palli tagumas käia. Üllatuseks polnud väga ära unustanud ning mäng läks üsna sujuvalt. Viimati sai võrku suvel rannas mängitud ning pehmel (?) liival ja saalipõrandal on ikka suur vahe sees. Viimasel väga hulle hüppeid teha ei taha. Õnneks ei olnud põlvekaitsmeid vaja ning need hüpped, mis hoolimata puitpõrandast tehtud said, midagi katki ei teinud.
Täna-homme peaksin oma bassi ka tagasi saama. Poolteist nädalat möödas juba. Kuidagi harjumatu on, kuigi kodust harjutamist ma niikuinii väga ei harrasta. Aga võiks ja peaks isegi.
Elektroprojekt on ka natuke seisma jäänud, muud asjatamist üsna palju ning vaba aega jääb pisut puudu. Üritan siiski lähiajal uue üllitisega hakkama saada ning ka kuskile kuulamiseks üles panna.
Panen NativeDevil'i lood 4shared'i ka, nii et huvilised saavad neid siitsamast endale alla laadida.
Ciao!
Täna-homme peaksin oma bassi ka tagasi saama. Poolteist nädalat möödas juba. Kuidagi harjumatu on, kuigi kodust harjutamist ma niikuinii väga ei harrasta. Aga võiks ja peaks isegi.
Elektroprojekt on ka natuke seisma jäänud, muud asjatamist üsna palju ning vaba aega jääb pisut puudu. Üritan siiski lähiajal uue üllitisega hakkama saada ning ka kuskile kuulamiseks üles panna.
Panen NativeDevil'i lood 4shared'i ka, nii et huvilised saavad neid siitsamast endale alla laadida.
Ciao!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
