Hämmastaval kombel suutsin eile ennast välja vedada ning see oli hea mõte. Alustuseks väike Krooksutšill ja kerged soojendusõlled meeldiva seltskonnaga. Siis mingi hetk liikusime rahvaga Genialistide Klubi suunas, kus toimus TripleJump. Polegi varem seal uues kohas käinud. Aga jah, kõigepealt tunnike järjekorras taidlemist. Siis sai kõrini ja tagasi Krooksu juurde. Passisime mingi aja seal veel ning siis uuele katsele, mis ka õnnestus.
Üritus ise oli mõnus, hea muusika, palju tuttavaid ja nalja sai. Koju jõudsin poole viiest, nii et isegi edukas.
Pikk jalutuskäik tuisus.
Täna peab asjalikuks hakkama ja proovi kobima. Loodetavasti on kogu kollektiiv kohal.
Peaks tihedamini väljas käima.
Imelik tuju tagasi.
Imelik tuju on hea. Kõik on jälle naljakas. Sain magada ka üsna korralikult ning nüüd, hilistel õhtutundidel, tuleb elu jälle sisse ning mõtted pähe.
Viimasel ajal olen väga tihti kuulnud sõnu "nilbe" ja "pervo". Vähemalt midagi teen õigesti. Ja minu üllatuseks on väga palju perverte. Eriti inimeste seas, kellest seda oodatagi poleks osanud. See on ainult positiivne. Perverdid on reeglina lõbusad inimesed. Lemmikpervarid saavad varsti minu käest medalid. Või käepigistuse vähemalt. Tänu neile on ka minu elu lõbusam. Lisaks ei vaata kõik mind küsiva pilguga.
Obscurity is a bliss.
Jumaldan seda sõna.
Obscure siis. Mitte bliss.
Üleüldse, alates sellest ajast, mil enda jaoks sarkasmi avastasin, on kõik kuidagi lihtsam. Nagu nad ütlevad, elu saab lihtsaks ja ilusaks elada. Kurikuulsad "Nemad".
Küsimused said vastused. Natukene. Saab ka rohkem, kui vaja on. Vahel võib sügav ka olla. Vastik sõna.
Tundub, et see talv tuleb isegi üleelatav. Kui just külm ära ei võta.
Mehhiko komandeeringut võiks ikkagi keegi pakkuda. Päike teeks head. Uus õhkkond ja natuke reisimist ka. Kuigi ega Tartul ning selle lähedusel ka midagi viga pole. Ja nädalavahetusel saab üle pika aega Tallinn ka üle kaetud ning loodetavasti venna juurest läbi hüpatud. Polegi talle veel külla jõudnud.
Eks näis, mis elu toob. Mulle on hakanud üllatused meeldima.
Viimasel ajal olen väga tihti kuulnud sõnu "nilbe" ja "pervo". Vähemalt midagi teen õigesti. Ja minu üllatuseks on väga palju perverte. Eriti inimeste seas, kellest seda oodatagi poleks osanud. See on ainult positiivne. Perverdid on reeglina lõbusad inimesed. Lemmikpervarid saavad varsti minu käest medalid. Või käepigistuse vähemalt. Tänu neile on ka minu elu lõbusam. Lisaks ei vaata kõik mind küsiva pilguga.
Obscurity is a bliss.
Jumaldan seda sõna.
Obscure siis. Mitte bliss.
Üleüldse, alates sellest ajast, mil enda jaoks sarkasmi avastasin, on kõik kuidagi lihtsam. Nagu nad ütlevad, elu saab lihtsaks ja ilusaks elada. Kurikuulsad "Nemad".
Küsimused said vastused. Natukene. Saab ka rohkem, kui vaja on. Vahel võib sügav ka olla. Vastik sõna.
Tundub, et see talv tuleb isegi üleelatav. Kui just külm ära ei võta.
Mehhiko komandeeringut võiks ikkagi keegi pakkuda. Päike teeks head. Uus õhkkond ja natuke reisimist ka. Kuigi ega Tartul ning selle lähedusel ka midagi viga pole. Ja nädalavahetusel saab üle pika aega Tallinn ka üle kaetud ning loodetavasti venna juurest läbi hüpatud. Polegi talle veel külla jõudnud.
Eks näis, mis elu toob. Mulle on hakanud üllatused meeldima.
Pole ammu kirjutanud midagi. Ehk peaks.
Leidsin mingi hetk, et elus on nii palju veel avastada. Kõik tundub kuidagi võõras ja kergelt tundmatu. Ei, see pole põhjustatud suurtest muudatustest või muust sarnasest. Pigem on asi minu peas. Mind hämmastavad teised inimesed, nii heas kui halvas mõttes.
Jätkuvalt on väga palju naeru. Nii on tunduvalt lihtsam. Ja lõbusam. Ja ühel päeval saavad küsimused vastused ka.
Ometigi on palju lihtsam mitte küsida.
Sügav värk.
Viljandi hardcore pidu oli omamoodi. Show oli mõnus, pole tükk aega suurele lavale saanud ning nii ennast välja elanud. Paar tehnilist viperust oli ning ehk suudame neid tulevikus vältida. Sain ka mõned head pildid ning üldjoones jäin rahule.
Peaks rohkem magama.
Leidsin mingi hetk, et elus on nii palju veel avastada. Kõik tundub kuidagi võõras ja kergelt tundmatu. Ei, see pole põhjustatud suurtest muudatustest või muust sarnasest. Pigem on asi minu peas. Mind hämmastavad teised inimesed, nii heas kui halvas mõttes.
Jätkuvalt on väga palju naeru. Nii on tunduvalt lihtsam. Ja lõbusam. Ja ühel päeval saavad küsimused vastused ka.
Ometigi on palju lihtsam mitte küsida.
Sügav värk.
Viljandi hardcore pidu oli omamoodi. Show oli mõnus, pole tükk aega suurele lavale saanud ning nii ennast välja elanud. Paar tehnilist viperust oli ning ehk suudame neid tulevikus vältida. Sain ka mõned head pildid ning üldjoones jäin rahule.
Peaks rohkem magama.
Liiga naljakas.
Kas see on imelik, kui sa ühel hetkel avastad, et väga paljud asjad sinu ümber on naljakad?
It's been a while.
Viimasest kirjest on päris tükk aega möödas ning viimane aeg natuke uuendusi ära mainida.
Käisin eile Everfade'ga stuudios, saime kaks uut lugu linti ning täna õhtupoole saan need kätte ning siis läheb massiivsemaks promomiseks. Pidin küll medikaga mängimise ära õppima, kuid see ei olnud nii keeruline kui alguses kartsin, ning idee poolest peaks tulemus üsna paljulubav olema.
Dir En Grey uus album, Uroboros, on ülimõnus. Väga sürr ning omanäoline, kuid siiski hea. Pole küll nii raju, kui The Marrow Of A Bone, kuid vägagi kuulatav. Pakun, et suurem osa leiaks selle küll natuke liiga imeliku, eriti, kui Dir En Grey stiil võõras ning pole varasema loominguga tuttav. Kyo teeb oma häälega ikka väga jõhkraid asju ning seda on plaadil küllaga.
Teine plaadiuudis on Girugämesh'i Music, mille ma üritan täna ära kuulata ning loodan, et see on kas sama hea või parem veel, kui Girugämesh'i varasem looming. Kuid eks see selgub.
Inimestest rääkides, mõned neist on ära kadunud kuid samas on ka uusi tutvuseid tekkinud, mis on väga positiivne. Rohkem ei oskagi väga öelda.
Igal juhul, tagasi töö juurde.
Õhtul tuleb ilmselt veel üks kirje, kus ka EF'i looming kajastust leiab ning võimalik, et paar lauset ka Girugämesh'i plaadi kohta.
Käisin eile Everfade'ga stuudios, saime kaks uut lugu linti ning täna õhtupoole saan need kätte ning siis läheb massiivsemaks promomiseks. Pidin küll medikaga mängimise ära õppima, kuid see ei olnud nii keeruline kui alguses kartsin, ning idee poolest peaks tulemus üsna paljulubav olema.
Dir En Grey uus album, Uroboros, on ülimõnus. Väga sürr ning omanäoline, kuid siiski hea. Pole küll nii raju, kui The Marrow Of A Bone, kuid vägagi kuulatav. Pakun, et suurem osa leiaks selle küll natuke liiga imeliku, eriti, kui Dir En Grey stiil võõras ning pole varasema loominguga tuttav. Kyo teeb oma häälega ikka väga jõhkraid asju ning seda on plaadil küllaga. Teine plaadiuudis on Girugämesh'i Music, mille ma üritan täna ära kuulata ning loodan, et see on kas sama hea või parem veel, kui Girugämesh'i varasem looming. Kuid eks see selgub. Inimestest rääkides, mõned neist on ära kadunud kuid samas on ka uusi tutvuseid tekkinud, mis on väga positiivne. Rohkem ei oskagi väga öelda.
Igal juhul, tagasi töö juurde.
Õhtul tuleb ilmselt veel üks kirje, kus ka EF'i looming kajastust leiab ning võimalik, et paar lauset ka Girugämesh'i plaadi kohta.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
